Kui pruudirööv oleks minu teha

Kui pruudirööv oleks minu teha, siis ajaks ma kullast kaariku kolme valge ratsuga hoovi, kutsariks kõigi küla naiste silmarõõm, naabertalu prints Peep. Prints kutsuks valjuhäälselt pruudi nimepidi välja, pakuks talle päikest ja kuud, tooks alla tähed, vannuks vankumatut truudust ja lubaks õnnest pakatavat peret.

 

Pruut hüppaks seepeale ise kaarikusse, ilma, et peigmees jõuaks suudki lahti teha.

Kaarik kihutaks tuhat-nelja naabertalu poole, jättes peigmehe tõsiselt pead vaevama. Mis oli see, mida prints lubas ja mis minult pruudi viis? Kuidas ma oma pruudi tagasi saan?

Pruut kaarikus omakorda kahtleb, kas mu peig sai ikka aru, et tahan pelgalt tema armastuse proovile panna? Kas ta tuleb mulle järgi? Kas ta rabab mind jalust ja lubab mulle vaid seda üht, mis mulle kõige tähtsam?

Peig on otsustanud oma pruudi tagasi saada. Maksku see, mis maksab. Võtnud sõbrad seljataguseks ühes, astub ta naabertalu poole. Kutsub oma armsama vaid talle teada hellitusnimega välja. Peig ei tee suuri sõnu, ei luba päikest ja kuud, lubab vaid armastust, millest sünnib kõik muu.

Nüüd pöördub peig pruudiröövli poole. Peig lubab täita mistahes printsi soovi, et oma pruut tagasi saada.

Naabertalu prints ju teab, et temal pole enam pruudi juures lööki. Ega ta selle pärast pruuti röövinudki.

Oma sõnade ja armastuse kinnituseks esitab naabertalu prints peigmehele väljakutse: “Kauneid sõnu lausuda sa oskad, aga kas sa ka tegudemees oled? Seda lipuvarrast näed seal? See on küla pikim varras. 15 meetrit tuleb ära. Armastuse kinnituseks ja pruudi tagasivõitmiseks tahan ma, et sa seoks kaelast oma lipsu sinna lipuvarda tippu.”

Nüüd kulub peigmehel seljatagune marjaks ära. Ta kutsub sõbrad kokku ja peetakse aru, kuidas lips lipuvarda tippu siduda. Tõmbaks nöörist üles nagu lipu, aga nööri on ettenägelik prints juba ära korsitanud. Laseks peigmehel orava kombel üles ronida, aga peig pole kõige suurem asi ronija. Otsustatakse siis hoopis redeli kasuks. Otsitakse välja üks kõige pikem redel, mida sõbrad alt toestavad ja mida mööda peigmees üles ronib. Peigmees jõuab küll redeli otsa, aga 5 meetrit jääb veel tipust puudu. Seepeale käsutab peigmees sõbra saagi tooma, saeb lipuvarda otsast jupi maha ja seob lipsu järelejäänud lipuvarda tippu nii nagu nõutud.

Pruut on vaimustuses peigmehe teost ja jookseb oma kaasa käte vahele. Naabertalu prints kratsib aga mureliku näoga kukalt: ai kaurjam, mis ta minu lipuvardaga tegi! Aga samas tunnistab isekeskis, et peigmees pole papist poiss ja ega tasu ikka teise mehe naise kallale kippuda.

Peigmees on rahul, et pruudi-ihalejale sai koht kätte näidatud ja armsam tagasi võidetud. Tänutäheks väljakutse eest laseb peigmees krõbisevat pruudiröövli kukrusse ja kutsub Peebu pulmalauda.


Pruudiröövi tuleb pulmas ikka ette. Seda vaatamata pruudi või peigmehe vastuseisule. Mina olen püüdnud pulmas saavutada selle, et pruudiröövlid mind ka asjaga kursis hoiaks. Ühtlasi saan siis jagada omapoolseid soovitusi, kuidas kogu see üritus paremini välja kukuks ning tagada ka selle, et pruudirööv “käest ära” ei läheks.

Armastuse tugi

Tuleb tunnistada, et minu pulmaisa teekonda on saatnud üllatuslikult soe vastuvõtt tuttavate, heade sõprade ja kõigi teiste poolt, kes ühel või teisel moel mulle kaasa elavad. Pruutpaaridega kohtumised on olnud alati toredad ja suvistele nädalavahetustele saavad järgimööda uued pulmad kirja.

Pulmade kalender

Teiste toetus on mulle oluline, kuid on midagi veel, ilma milleta ma ei saa. See on minu abikaasa tugi. Minu jaoks on oluline, et Mari-Liis minu ettevõtmisi toetab. See pole iseenesest mõistetav, sest tegemisi on ju palju ja pere suur. Aega seevastu aga täpselt 24 tundi ööpäevas. Selle aja sees peavad saama kõikide vajadused peres rahuldatud, sh sinu enda isiklikud ja abikaasa, paarisuhe vajab eraldi hoolt, ja lapsed, siis veel töised tegemised, huvid ja hobid ning kõik igapäevatoimetused. Palju tuleb teha valikuid, seada asjad tähtsuse järjekorda ja ega siis avastadki, et kõik soovitu lihtsalt ei mahu sinu ellu ära.

Ma väga naudin seda, kuidas Mari-Liis minu pulmade tegemisele kaasa elab. Siiralt ja suure õhinaga. Nõudis, et ostaksime Epp Maria Kokamägi kalendri, kuhu saab toimuvad pulmad üles märkida. Nüüd meil siis ongi Epp Maria kalender, kus polegi kirjas midagi muud peale pulmade.

See armastuse tunne… 🙂

 

Meie südamlik mitte-ametlik pulmatseremoonia

Viimasel ajal on minult korduvalt küsitud, kas lisaks pulmaisa kohustustele viin läbi ka pulmatseremooniaid. Ametlikku paaripanemise õigust mul pole, aga mitte-ametlikke ja sümboolseid tseremooniaid aitan hea meelega korraldada ja vajadusel läbi viia.

Põhjuseid mitte-ametliku tseremoonia kasuks otsustada on erinevaid. Mõnel juhul on abielu sõlmitud mõnes teises riigis abikaasa pulmatraditsioone jälgides ja enamik koduseid pole pulmast osa saanud. Või siis kui ametlikult abielu sõlmiti, polnud pulmapeoks aega või vahendeid, kuid nüüd tundub olevat see õige aeg ja on ka võimalused. Samuti võib paaripanija väljakutsumine osutuda kulukaks, mistõttu otsustatakse mõne teise lahenduse kasuks.

Meie korraldasime oma pulmas samuti mitte-ametliku tseremoonia. 2010. aastal, mil pulmi pidasime, oli mitte-ametliku tseremoonia korraldamine veel üsna võõras mõte. Näiteks, otsustasime anda allkirjad abielutunnistusele Tallinna Perekonnaseisuametis ühel täiesti tavalisel päeval. Kuupäeval, mida, muide, vähesed teavad ja mis figureerib vaid ametlikes dokumentides. Arvasime, et allkirjade andmine läheb libedalt, aga võta näpust. Meie ainukeseks tunnistajaks olnud ametnikule ei mahtunud kuidagi pähe, et me ei soovi härdaid sõnu, pulmamarssi ega midagi muud peale seaduses ette nähtud osa. Kui ta kuulis, et meid paneb tegelikult paari hoopis minu ema, siis loobus ta sootuks edasi selgitamast ja pärimast. Kõik see tundus talle liiga kummaline. Pärast 15-minutilist läbirääkimist saime siiski allkirjad antud. Enam-vähem nii nagu ette kujutasime.

mitte-ametlik pulmatseremoonia

Pulmad korraldasime oma maakodus. Meie joaks oli kõige olulisem see, mida me oma abielu tähistamiseks teineteisele tõotame ja mida tahame sel puhul teineteisele öelda, südamest südamesse.

Meil oli tseremoonia puhul ainult kaks tingimust: et Mari-Liisi toob “altari” ette tema isa,  Tõnis Mägi “Mõni Mägi” saatel ja et tseremoonia keskmes oleks meie tõotused teineteisele. Ema korraldas kõik ülejäänu temale omasel südamlikul ja ainulaadsel moel ning see sobis imehästi meie armsasse päeva.

Tseremoonia on kahtlemata üks pulmade erilisemaid hetki ja vastutusrikas ülesanne igale pulmaisale. Kui teed seda südamega, ei saa eksida.